A+ ehk õpetus ülikoolis parimate hinnete saamiseks

Kellele ei meeldiks häid hindeid saada!? Ülikool on üks parimaid kohti, kus enda väärtust akadeemilises maailmas tõestada ja oma oskusi maksimaalsele tasemele välja arendada. Loomulikult ei saa see olema kerge teekond, ent sellegipoolest on see kõvasti rahuldust pakkuv, kui tunned reaalajas oma arengut ja võimete kasvamist. Kindlasti käib selle juurde heade hinnete saamine ja see on eesmärk, mille poole püüdlevad tugev enamus ülikooli sisseastunuid. Jätkamegi selle lainega ja vaatame erinevaid taktikaid ja võimalusi, kuidas ülikoolis ainult häid hindeid välja teenida.

Hea ettevalmistus on pool võitu
Enne tõsise õppeperioodi algust tasub end korralikult ette valmistada. Osta endale märkmikud, kaustikud, pastakad, kustukummid, markerid ja kaustad. Sinu suurim eesmärk peaks olema pidev organiseeritus, kuna ainult see tagab eduka sõiduvee ülikooli lainetes. Paki igal hommikul enne koolipäeva asjad kokku, et olla kindel mitte millegi koju unustamises. Organiseeri oma riiul sellisel moel, et leiad alati kiirel hetkel vajaliku õpiku või kaustiku ruttu üles. Teadupärast kolib üha suurem osa õppetööst internetti, mistõttu hoia samasugust organiseeritust ka laua- või sülearvutis. Lisa failid kindlaks määratud kaustadesse ja tee sagedaselt varundust, et mitte midagi olulist kaotsi ei läheks.

Ette õppimine on oluline märksõna
Ülikoolis leidub nii palju tudengeid, kes õpivad asju viimasel hetkel ja rahmeldavad elu eest, et saata õppejõule soovitud kellaajaks kodutööd ära. Stressivaba kooliaja jaoks õpi piisavalt palju asju ette ära. Saad sellega juba suvel algust teha, õppides vajalikke termineid ja viies end internetis temaatiliste videode vaatamisega parajal määral kurssi. Niiviisi oled teistest juba peajagu ees ja ei pea nii palju põdema viimasel hetkel mõisteid pähe tuupides.

Pastakas ja paber on sinu parim sõber
Tänapäeval teevad nii paljud inimesed konspekte otse arvutisse või mõnesse nutiseadmesse. Uuringud on aga näidanud, et tegelikult tasub märkmeid teha paberi ja pliiatsi abil, kuna sedaviisi jäävad üles kirjutatud asjad paremini meelde. Pealegi on arvutiekraan täis lõpmatul hulgal ahvatlusi, mis lausa tõmbavad klikkima. Keegi kirjutas Facebooki, postkasti potsatas uus uudiskiri ja Postimehes avaldati lugu akadeemilise petturluse kohta, mille puhul sa oled täiesti kindel, et see kirjutab sinu parimast sõbrast. Ühesõnaga väga palju tähelepanu läheb kaotsi! Vana head vihikut kasutades on su tähelepanu kontsentreeritumal kujul.

Aja raiskamine on ülikooli raiskamine
Nii paljud tudengid kukuvad sellega auku, et nad hakkavad oma aega raiskama. Enne otsustavad nad telekat vaadata, sõpradega hängida või peole minna, kui tegelikult vajalikke kodutöid ära teha. Mõnikord antakse esseede tähtajani üle kuu aja puhast aega, mida saaks kasutada vajalikuks eeltööks ja kirjutamise ajaks. Tihtilugu peavad aga õppejõud pettuma, kuna inimesed raiskavad antud aja ära ja hakkavad viimasel hetkel paaniliselt midagi kokku kirjutama. Tulemuseks on kõvasti kehvem kirjatükk ja üliõpilase potentsiaali prügikasti viskamine.

Igal õhtul õppimine on hea eesmärk
Kui sa ei õpi mitu nädalat ja siis tahad äkitselt ühel õhtul end kokku võtte ning kõik ära teha, oled sattunud väga valele teele. Tegelikult peaks õpiharjumust hoidma igapäevaselt töös, sest see on nagu muskel, mis kasvab ainult siis, kui seda pidevalt kasutuses hoiad. Sa hoiad kõvasti stressihormoone ja unetuid öid kokku, kui võtad endale eesmärgiks iga päev vähemalt tund aega õppimisele pühendada.

Maailma vanimad ülikoolid

Ülikoolid on kohad, kus käivad tarkust, teadmisi ja oskusi omandamas sajad tuhanded inimesed üle terve maailma. Ülikoolidest tehakse pingeridasid, reastades kõrgharidust andvaid asutusi üliõpilaste tulemuste, avaldatud teaduslike publikatsioonide, innovaatiliste lahenduse ja muude näitajate abil. Järgneva ülevaate eesmärk pole panna pingeritta ülikoole vanuse järgi. Pigem on tegu asjast huvitatutele mõeldud põneva kokkuvõttega, mis aitab aru saada, kuivõrd väärikaid ja vanu ülikooli maailmas eksisteerib.

Oxfordi Ülikool
Kus asub? Inglismaa, Suurbritannia
Millal asutati? 1096.-1167. aastal
Mille poolest eriline? Oxfordi ülikooli tunnuseks on maailmakuulsate inimeste “tootmine”. Tegu on äärmiselt väärika õppeasutusega, kust on välja tulnud 27 Suurbritannia peaministrit, 12 pühakut, 27 Nobeli preemia laureaati ja isegi sellised teadusmaailma suurkujud nagu Stephen Hawking. Asutamisajaks pole ühte kindlat aastat, kuna ajaloolised allikad pole selle suhtes täielikul üksmeelel. Mõned ajaloolased väidavad, et uhke haridusasutus hakkas pakkuma kõrgharidust juba enne 1096. aastat. Igal juhul on tegu respekteeritud ja eduka õppeasutusega, millele annab kinnitust tõsiasi, et maailma arvestuses asub Oxfordi ülikool parematest kuuendal kohal.

Cambridge’i Ülikool
Kus asub? Inglismaa, Suurbritannia
Millal asutati? 1209. aastal
Mille poolest eriline? Ülikool asutati 1209. aastal, kui üks õppejõudude seltskond lahkus Oxfordi ülikoolist sisekonfliktide tõttu. Cambridge’i ülikool teeb oma vaenlasele paari kohaga ära, tänaseks on see haridusasutus maailmas paremuselt neljandal kohal. Kahel ülikoolil on palju sarnaseid traditsioone. Rivaliteedist annab märku ka see, et igal aastal korraldatakse Cambridge’i ja Oxfordi vahel tuline paatide võidusõit. Cambridge’s on peaaegu 19 000 õpilast, millest üle neljatuhande tulevad riikidest, mis asuvad väljaspool Euroopa Liitu.

Siena Ülikool
Kus asub? Siena, Itaalia
Millal asutati? 1240. aastal
Mille poolest eriline? Toskaanas väikeses Siena linnas asuv ülikool on üks maailma vanimaid ülikoole, mis on oma konkurentsivõime tugevalt säilitanud, olles maailmaarvestus paremusjärjestuses 700.-800. kohtadel. Ülikooli seinte vahele mahub üle 20 000 tudengi, mis moodustab pea poole terve linna populatsioonist! Vanalinna osa on Sienas ajalooliselt tähtis ja see on arvatud UNESCO Maailmapärandi hulka. Igal aastal külastab linnakest üle 160 000 turisti, kes tulevad sinna kunsti, muuseumite, arhitektuuri ja imemaitsva itaalia toidu pärast.

Bologna Ülikool
Kus asub? Bologna, Itaalia
Millal asutati? 1088. aastal
Mille poolest eriline? Bologna Ülikooli moto on Õpingute Toitev Ema ja see on tõeliselt pika ajalooga ülikool, sest selle asutamisest saadik pole see kordagi oma tegevust lõpetanud. Üsna viimaste aegadeni pakkus ülikool ainult doktoriõpet, ent tänaseks on kõrghariduse kantsis olemas lai valik vägagi erinevaid erialasid, kursuseid ja tasemeid. Uskumatuna näib see, et selles ülikooli õpib üle 84 000 tudengi, millest 30 000 moodustavad bakalaureusetaseme üliõpilased. Tuntud lõpetajate hulgas on kolm paavsti, tohutult hulgas ärimehi ja nii mõnedki Itaalia poliitikud. Hetkeseisuga on Bologna ülikool maailma arvestuses paremuselt 208. kohal, mis asetab ülikooli kohe kindlasti maailma ladviku hulka.