Eksamiks õppimise ABC

Oi-oi, eksamid on ukse ees! Vahet pole, kas pead tegema eksameid põhikooli, keskkooli või ülikooli semestri lõpus: igal juhul on tegu aeganõudva ja tüütu tegevusega. Kuidas õppida endale selgeks kõiki neid mõisteid, ajaloolisi daatumeid, võõrkeele sõnu või aju kokku jooksutavaid kontseptsioone? Üht-teist on võimalik selleks ära teha, et eksamiteks õppimine sujuks võimalikult ladusaks ja selle tulemusi teada saades ei kipuks (kurbuse, mitte õnne) pisarad silma.

Vaata terve süllabus üle
Suur osa ülikoolis antavatest ainetest omavad põhjalikku süllabust, kuhu on kirja pandud eksamite ajad, oodatud õpioskused jne. Selle põhjal märgi kalendrisse enda jaoks olulised ajad nagu jooksvate kodutööde tähtajad ja lõpueksamite daatumid. Ole endas täiesti kindel, et mitte ühegi kuupäevaga ei eksi, kuna see võib hiljem kallilt kätte maksta.

Tee minisessioone
Öeldakse, et tudengid ei tule eksamisessiooni ajal kodunt välja või kui tulevad, siis ainult selleks, et otsekoheselt raamatukokku kooserdada. Saad enda jaoks sellist saatust vältida, kui teed enne pingelist eksamiperioode minisessioone, kus kujutad ette, et eksamid on kohe ukse ees ja käitud vastavalt. Raske õppustel, kerge lahingus!

Ole loengutes tähelepanelik
Loengutes ja seminarides räägitakse tihti nii palju asju ette, mis lõpuks sinu eksamilehele ülesannetena maanduvad. Nutikas tudeng kuulab võimalikult palju loengutes ja räägib arutatud teemadel kaasa. Niiviisi on sul pärast eksameid tehes palju kergem, kuna oled juba selleks parajalt palju ette valmistunud. Ja kuigi see on vastuoluline, siis aktiivsete kaasarääkijate suhtes võivad õppejõud eksamitulemusi hinnates leebemad olla (kuigi keegi julge seda kunagi tunnistada).

Tee ohtralt märkmeid
Märkmete tegemine on eksamiteks valmistumise juures üks olulisemaid aspekte. Niisama märkmete tegemisest ei piisa! Proovi neid millegi alusel kategoriseerida ja süstematiseerida, et eksamiteks õppimisel läheks kõik võimalikult sujuvalt. Samuti aitab intensiivse õppimise perioodile kaasa eelnev igapäevane märkmete üle vaatamine ja kordamine.

Päri eksami formaadi kohta
Eksameid tehakse mitmel erineval moel. Mõnikord toimub küsimuste pileti abil loosimine ja teinekord jällegi kasutatakse valikvastustega ankeete. Kui sa tead täpsemalt ette oma eksami korraldusviisi, siis oskad edukamalt valmistuda.

Loo normaalne õpikeskkond
Eksamiteks valmistumine peaks toimuma ruumis, mis on puhas, vaikne ja hiljuti korda sätitud. Kui su tuba on must või sassis, siis on sul väga keeruline õppimisprotsessi arendada. Samuti on kasulik telefoni välja lülitada ja vältida täielikult sotsiaalmeedia kasutamist.

Söö tervislikku toitu
Oomega-3-rasvahapete rikkad kalad (forell, lõhe), kreeka pähklid, tume šokolaad ja roheline tee (soovitatavalt matcha kujul) aitavad kõik aju tööle kaasa ja muudavad su halastamatuks õppimismasinaks! Kindlasti võta eksamipäevale kaasa süsivesikute- ja suhkrurikkaid suupisteid, kuna need aitavad paremini keskenduda ja kaotatud energiat taastada.

Kuidas õppida suvalise keele kiiresti selgeks?

Keeleõpe on tänapäevases maailmas üha vajalikum tegevus, kuna puutume igapäevaselt kokku rohkem erinevate rahvuste ja riikide esindajatega. Ja meil endilgi on rohkem võimalusi rännata maailmas ringi ja töötada geograafiliselt kaugel asuvates riikides. Keeleoskus on nende tegevuste juures üsna kriitilise tähtsusega element. Kohaliku keele tundmine aitab hakkama saada nii igapäevastes olukordades kui ka tööle kandideerimisel. Nii mõnedki arusaamatused jäävad olemata, kui oskad sihtriigi keelt hästi rääkida. Paljudele tundub uue keele õppimine tõeliselt raske tegevusena. Kerge see pole tõesti, kuid leidub erinevaid lähenemisviise, kuidas keeleõpe endale võimalikult sujuvaks, lihtsaks ja kiireks teha.

Kuidas sina keelt õpid?
Õppimisviise on mitmeid ehk teisisõnu ei õpi kõik inimesed võõrkeeli ühte moodi. Kolm põhilist õppimise viisi on visuaalne, auditiivne ja kinesteetiline. Võta eesti keelest paar sõna ja loe need mitu korda üle. Kui sa mäletad neid järgmisel päeval, siis oled ilmselt visuaalne õppija. Teine variant on lasta kellelgi need sõnad ette lugeda ja kolmas lähenemine on sõnade lugemine, läbi kirjutamine ja kõva häälega kordamine. Kui kumbki neist tehnikatest paneb sind järgmisel päeval sõnu mäletama, siis just üks neist ongi sinu jaoks sobilik õppimisviis. Kui sa tead enda jaoks kõige efektiivsemat keeleõppe tehnikat, siis läheb kogu õppimisprotsess hulga ladusamalt.

Kuidas oled eelnevalt keeli õppinud?
Kui sa oled võõrkeeli varem edukalt õppinud, siis meenuta, kuidas sinu jaoks õppimisprotsess kulges ja millised tehnikad edukamalt toimisid. Samuti proovi meelde tuletada, millised asjad olid sinu jaoks keeleõpet takistavad faktorid. Kui oled need endale selgeks teinud, siis saad mineviku õppetundidest oleviku õppetööks kasulikke asju kõrva taha panna.

Keskendu hääldamisele!
Eesti keelega sarnane tähestik ei tähenda seda, et keele kõla ja hääldus oleks meie emakeelele sarnane. Näiteks võib tuua poola keelse “cz” või ingliskeelse “al”. Sul ei pea olema igal juhul keeleõppe riigist pärit tuttavaid või sõpru (kuigi see on alati boonuseks), sest internetis on lõpmatult lehekülgi, kust leiab erinevate sõnade ja fraaside korrektseid hääldusi.

Grammatika on keele vundament!
Õpi hoolsalt grammatikat, sest see on korrektseks keeleoskuses vägagi vajalik koostisosa. Sa võid küll osata lihtlausete ja sõnade abil enda soovi edasi anda, aga see ei asenda kunagi täielikku, grammatiliselt korrektset sõnastust ja sellest tulenevalt rikkalikku suhtlust. Ära võta koheselt liiga suurt tükki, kuna see ajab pea lõhki. Pigem proovi alguses põhilised grammatilised struktuurid endale selgeks teha, et hiljem keerulisemate konstruktsioonide juurde liikuda.

Võta konkreetne sihtmärk!
Tee endale päevaseks eesmärgiks õppida ära kindel arv sõnu ja väljendeid. Alusta kõige tavalisematest sõnadest ja liigu aeglaselt, aga kindlalt ebaharilikemate ja keerulisemate sõnade omandamise poole. Proovi kõiki õpitud sõna teineteisest erinevates lausetes kasutada. Samuti ei tohiks unustada juba õpitud sõnade kordamist.

Kuula õpitavat keelt võimalikult palju!
Lae endale alla audioraamatuid, kuula välismaiseid televisioonikanaleid, vaata võõrkeelseid filme ja proovi oma õppekeelega riiki reisida, et keelt võimalikult palju ja erinevates situatsioonides kuulda. See on tähtis isegi siis, kui sul pole kuulmismälu.

Loe, loe ja veel kord loe!
Lugemine pole kuulamisest vähem tähtsam, mistõttu otsi üles õpitavas keeles kirjutanud tuntud autorid ja nende teosed. Alguses ei pruugi sa end kindlalt tunda keerulisemate raamatute lugemises. Seepärast on kasulik alustada lasteraamatutest. Lasteraamatute lugemises pole mitte midagi imelikku – vaid otse vastupidi – see aitab lihtsamate sõnade omandamisele ja lausete moodustamisele kaasa.