Praktiline Õpetus: kuidas ülikooliga hakkama saada?

Millegipärast öeldakse, et ülikool on parim aeg sinu elus. Tegelikult sõltub see ikkagi sellest, kui palju sa ise seda enda kasuks tööle paned. Ülikoolis käimine on oluline osa täiskasvanuks saamisel, uute tutvuste loomisel ja erialase töö alustamisel. Samas toob ülikool sinu eluteele ka palju takistusi. Eksamid on rasked, õppejõud nõudlikud, lähisuhted võivad kannatada ja mõnikord võib tekkida tunne, et kooliaega polegi võimalik üle elada. Igatahes ole mureta, sest järgnevalt teeme praktilise ülevaate sellest, kuidas ülikooliga võimalikult hästi hakkama saada.

Mõnikord võib ülikoolis rahaliselt raske olla. Kiirlaenud või sms laen on lihtne ja kiire viis, kuidas vajalikul hetkel lisaraha saada. Sul läheb vaja ainult kindlust, et saad kiirlaenu õigeks ajaks tagasi maksta. Kui kiirlaenu õigeaegne tagastus pole võimalik, siis jäta see võtmata! Kiirlaenud võivad aidata viimasel hetkel üüriarvet tasuda, õpikuid soetada, internetitasu maksta või transpordipileteid hankida.

Loo endale ilus elukoht
Pole tähtis, kas elad ühiselamus või mõnes üürikorteris. Igal juhul on oluline, et saaksid end uues kodus mugavalt ja õnnelikuna tunda. See vajab veidi koristamist, dekoratsioone igale poole ja pilte seintele. Kuhja voodisse nii palju patju kui võimalik, sest nii saad tõsta oma mugavuse taset uues elamispaigas. Pealegi võiks see eluase näha välja selline, et külalised tahaksid sinna korduvalt tulla ja seal mõnusalt aega veeta.

Tee endale ümbruskond selgeks
Kuidas hakkab välja nägema sinu igahommikune koolitee? Enam ei hoia esimesel koolipäeval su ema või isa kätt, et koos sinuga koolikella helisedes esimesse tundi jalutada. Nüüd oled täiskasvanu ja pead ise õige tee üles leidma. Kasuta vajadusel GPS või Google Mapsi ja seda eriti juhul kui lähed õppima välismaa ülikooli. Samuti võiksid niisama ümbruskonda avastada. Otsi üles mõni hubane koht, kus loengute vahel kohvi juua ja energiataset mõne saiakesega tõsta. Ehk leiad tee pealt romantilise koha, kuhu äsja leitud südamesõbraga kudrutama minna? Avasta ja naudi terviseks!

Kaardista praktilised asukohad
Võib-olla polegi toidupood nii lähedal, kui sa alguses olid arvanud. Kindla peale on mõistlik endale selgeks teha, kus asuvad kõige praktilisemad asukohad nagu toidupood, apteek, bensiinijaam jne. Kui sul läheb neid asutusi päriselt vaja, siis oled juba ühe sammu iseendast eespool.

Panusta piisavasse uneaega
Jah, ülikoolis on nii ahvatlusi kui ka õudukaid, mis vähendavad su uneaega märgatavalt. Ahvatluste hulka kuuluvad pubituurid, klubitamised, tutvumispeod ja muud seltskonnaelu tippsündmused. Õudukate kategooria moodustavad seevastu rasked eksamid, ebainimlikult nõudlikuid kodutöid esitavad õppejõud ja stress, mis suure õpikoormusega kaasneb. Proovi raskuste vahel sedaviisi laveerida, et saaksid ööpäevas vähemalt seitse tundi segamatut ööund. Su keha tänab sind pärast väga kõvasti!

Söö korralikult
Kui suurem osa rahast läheb õlle ja pidude peale, siis ei jätku enam piisavalt ressurssi igapäevase tervisliku toidu jaoks. Proovi sellist olukorda vältida nagu katku, sest tervis on sinu kõige suurem vara. Söö mitmekesist toitu ja panusta värskesse toorainesse. Hea rusikareegel on see, et taldrikul võiksid olla kõik valgusfoori värvid esindatud (punane, kollane ja roheline). Proovi süüa kala, värskeid köögivilju, salatit ja pähkleid-rosinaid. Neid kõiki läheb vaja efektiivseks ajugümnastikaks.

Koosta põhjalik õpiplaan
Kindlasti tee endale selgeks, mida on sult nõutud, et lõpetaksid edukalt iga üksiku aine ja tervikuna ülikooli. Uuri erinevate õppejõudude nõudeid, tee aegsasti kodutööd ära ja osale aktiivselt klassiruumis toimuvates diskussioonides. Õpiplaan aitab kõiki neid asju efektiivsemalt teha. Kui teistmoodi ei saa, siis prindi välja kalender, kuhu märgid järjest kõik jooksvad ülesanded, mida on vaja mingiks kuupäevaks ära teha.

Käi ilusti kohal
Vahel võib tekkida kiusatus mitte loengutesse minna, kuid sellele tundele tohiks järgi anda ainult haruharva. Regulaarselt kohal käimine aitab kõvasti paremini ainetega hakkama saada ja häid hindeid teenida. Sa tead teemadest rohkem ja oskad paremini kaasa rääkida. Arvesta, et see jääb õppejõududele positiivselt silma! Võid paluda mõnel toakaaslasel või sõbral end tagant sundida, kui kardad, et ei leia ise piisavalt motivatsiooni kohale minemiseks.

Kuidas õppimist armastama hakata?

“Õppida, õppida ja veel kord õppida,” ütles üks ajaloost tuntud tegelane. Kui paljud inimesed sellega tegelikult nõustuvad? Ja nõustujatest sellest ka kinni peavad? Lõviosale inimestest ei meeldi absoluutselt õppida, kuna see on tüütu ja aeganõudev tegevus. Õppimist peetakse tühjaks tuupimiseks, millel üldjuhul puudub igasugune kasutegur. Siiski võib õppimise tegevus viia eduni nii tööl, koolis kui elus laiemalt. Edukad inimesed on enamjaolt võrdlemisi haritud ja teavad oma teadmiste taseme hinda. Vaatamegi nüüd, kuidas ikkagi õppimist endale meeldivamaks tegevuseks muuta!

Esimene moodus
Osta endale pastakad, kaustikud, markerid ja kleepsud, mis sulle tõesti meeldivad. Vihikute kaantel võivad olla lemmiktegelased filmist, ägedad autod, inspireerivad paigad või unistuste kodud. Kõik need asjad aitavad sul õppimist meeldivamate tegevuste ja teemadega seostada. Kui valid õpikute ümbristeks ja vihikute kaanteks inspireerivaid pilte, siis saad õppimise ajal ette kujutada, et iga raskuse ületamine aitab sind unistustele natuke lähemale.

Teine moodus
Korista oma tuba enne õppima asumist korralikult ära. See on hea asi kahel põhjusel. Kõigepealt on palju mõnusam õppida puhtas keskkonnas, kuna prügi ja mustus häirib keskendumist. Peale selle võib koristamine muutuda “meelsaks” asendustegevuseks õppimisele asemel. Lihtsalt on haarata kätte hari ja kühvel, kui avada õpik leheküljelt 24.

Kolmas moodus
Vali hoolikalt oma töölauale sobiv koht. Paljudele meeldib õppida akna ääres, kuna seal on rohkem valgust ja pauside tegemisel saab kohe aknast välja vaadata ning silmi puhata. Samuti on laua puhul oluline puhtus. Võid eemaldada enne õppima asumist laualt kõik asjad, mis võiksid su tähelepanu kõrvale viia ja eesmärgist kõrvale kallutada.

Neljas moodus
Lülita oma arvuti välja, kui sul ei lähe seda õppimiseks vaja ja sama kehtib nutitelefonide, tahvlite ning muude elektroonikaseadete kohta. Kujuta ette, et oled lennukiga õhku tõusma ja muud varianti pole – sa pead need seadmed välja lülitama!

Viies moodus
Tee endale selgeks, kas sulle sobib muusikaga õppida või mitte. Mõnele inimesele on taustal olev muusika kohutavalt häiriv, ent teised ei suuda ilma selleta isegi keskenduma hakata. Üldiselt sobivad taustamuusikaks kõige paremini žanrid, kus puudub vokaalne osa, näiteks elektrooniline muusika, jazz, klassika ja instrumentaalne kitarrimuusika.

Kuues moodus
Proovi leida erinevaid viise, kuidas garanteerida, et keegi ei hakkaks sind õppimise ajal segama. Võid anda õppimisplaanidest teada kõikidele inimestele, kes sinuga koos elavad. Võid panna toaukse lukku ja endale lubada, et ei ava seda enne kui mingi osa õppetööst on korralikult tehtud.

Seitsmes moodus
Õpi iseenda jaoks, seejuures eksameid või õppejõude mitte üle tähtsustades. Sa pead mõistma, et õppimine on enda eesmärkide täitmiseks, mitte kiituse või akadeemilise paberi saamiseks. Sellele mõttekäigule aitab kaasa see, kui teed endale selgeks oma tulevikuplaanid. Õpitud teemad peaksid tulevasi tegevusi otseselt toetama.

Kaheksas moodus
Söö õppimise ajal piisavalt suupisteid ja hoia end eemal veepuudusest. Nii nälg kui dehüdratsioon mõjutavad õppimis- ja keskendumisvõimet nii olulisel määral, et sul võib pool õpitust ära ununeda.

Üheksas moodus
Kui vähegi võimalik, siis proovi koos kellegi teisega õppida, sest see annab lisamotivatsiooni. Pealegi te saate teineteisele eriti raskeid osasid seletada või koos ühe ja sama pähkli kallal pureda. Koos on ikka lõbusam!

Kümnes moodus
Premeeri end oluliste õppeväljundite omandamisel. Kui saad jälle uue peatüki läbi loetud ja küsimustele vastatud, siis võta kohe ette üks tükike šokolaadi või helista mõnele heale sõbrale ja räägi natuke juttu. Premeerimise juures on kõige olulisem seda õigetel hetkedel teha, sest muidu läheb kogu õpimotivatsiooni plaan käest ära.

Eksamiks õppimise ABC

Oi-oi, eksamid on ukse ees! Vahet pole, kas pead tegema eksameid põhikooli, keskkooli või ülikooli semestri lõpus: igal juhul on tegu aeganõudva ja tüütu tegevusega. Kuidas õppida endale selgeks kõiki neid mõisteid, ajaloolisi daatumeid, võõrkeele sõnu või aju kokku jooksutavaid kontseptsioone? Üht-teist on võimalik selleks ära teha, et eksamiteks õppimine sujuks võimalikult ladusaks ja selle tulemusi teada saades ei kipuks (kurbuse, mitte õnne) pisarad silma.

Vaata terve süllabus üle
Suur osa ülikoolis antavatest ainetest omavad põhjalikku süllabust, kuhu on kirja pandud eksamite ajad, oodatud õpioskused jne. Selle põhjal märgi kalendrisse enda jaoks olulised ajad nagu jooksvate kodutööde tähtajad ja lõpueksamite daatumid. Ole endas täiesti kindel, et mitte ühegi kuupäevaga ei eksi, kuna see võib hiljem kallilt kätte maksta.

Tee minisessioone
Öeldakse, et tudengid ei tule eksamisessiooni ajal kodunt välja või kui tulevad, siis ainult selleks, et otsekoheselt raamatukokku kooserdada. Saad enda jaoks sellist saatust vältida, kui teed enne pingelist eksamiperioode minisessioone, kus kujutad ette, et eksamid on kohe ukse ees ja käitud vastavalt. Raske õppustel, kerge lahingus!

Ole loengutes tähelepanelik
Loengutes ja seminarides räägitakse tihti nii palju asju ette, mis lõpuks sinu eksamilehele ülesannetena maanduvad. Nutikas tudeng kuulab võimalikult palju loengutes ja räägib arutatud teemadel kaasa. Niiviisi on sul pärast eksameid tehes palju kergem, kuna oled juba selleks parajalt palju ette valmistunud. Ja kuigi see on vastuoluline, siis aktiivsete kaasarääkijate suhtes võivad õppejõud eksamitulemusi hinnates leebemad olla (kuigi keegi julge seda kunagi tunnistada).

Tee ohtralt märkmeid
Märkmete tegemine on eksamiteks valmistumise juures üks olulisemaid aspekte. Niisama märkmete tegemisest ei piisa! Proovi neid millegi alusel kategoriseerida ja süstematiseerida, et eksamiteks õppimisel läheks kõik võimalikult sujuvalt. Samuti aitab intensiivse õppimise perioodile kaasa eelnev igapäevane märkmete üle vaatamine ja kordamine.

Päri eksami formaadi kohta
Eksameid tehakse mitmel erineval moel. Mõnikord toimub küsimuste pileti abil loosimine ja teinekord jällegi kasutatakse valikvastustega ankeete. Kui sa tead täpsemalt ette oma eksami korraldusviisi, siis oskad edukamalt valmistuda.

Loo normaalne õpikeskkond
Eksamiteks valmistumine peaks toimuma ruumis, mis on puhas, vaikne ja hiljuti korda sätitud. Kui su tuba on must või sassis, siis on sul väga keeruline õppimisprotsessi arendada. Samuti on kasulik telefoni välja lülitada ja vältida täielikult sotsiaalmeedia kasutamist.

Söö tervislikku toitu
Oomega-3-rasvahapete rikkad kalad (forell, lõhe), kreeka pähklid, tume šokolaad ja roheline tee (soovitatavalt matcha kujul) aitavad kõik aju tööle kaasa ja muudavad su halastamatuks õppimismasinaks! Kindlasti võta eksamipäevale kaasa süsivesikute- ja suhkrurikkaid suupisteid, kuna need aitavad paremini keskenduda ja kaotatud energiat taastada.

Kuidas õppida suvalise keele kiiresti selgeks?

Keeleõpe on tänapäevases maailmas üha vajalikum tegevus, kuna puutume igapäevaselt kokku rohkem erinevate rahvuste ja riikide esindajatega. Ja meil endilgi on rohkem võimalusi rännata maailmas ringi ja töötada geograafiliselt kaugel asuvates riikides. Keeleoskus on nende tegevuste juures üsna kriitilise tähtsusega element. Kohaliku keele tundmine aitab hakkama saada nii igapäevastes olukordades kui ka tööle kandideerimisel. Nii mõnedki arusaamatused jäävad olemata, kui oskad sihtriigi keelt hästi rääkida. Paljudele tundub uue keele õppimine tõeliselt raske tegevusena. Kerge see pole tõesti, kuid leidub erinevaid lähenemisviise, kuidas keeleõpe endale võimalikult sujuvaks, lihtsaks ja kiireks teha.

Kuidas sina keelt õpid?
Õppimisviise on mitmeid ehk teisisõnu ei õpi kõik inimesed võõrkeeli ühte moodi. Kolm põhilist õppimise viisi on visuaalne, auditiivne ja kinesteetiline. Võta eesti keelest paar sõna ja loe need mitu korda üle. Kui sa mäletad neid järgmisel päeval, siis oled ilmselt visuaalne õppija. Teine variant on lasta kellelgi need sõnad ette lugeda ja kolmas lähenemine on sõnade lugemine, läbi kirjutamine ja kõva häälega kordamine. Kui kumbki neist tehnikatest paneb sind järgmisel päeval sõnu mäletama, siis just üks neist ongi sinu jaoks sobilik õppimisviis. Kui sa tead enda jaoks kõige efektiivsemat keeleõppe tehnikat, siis läheb kogu õppimisprotsess hulga ladusamalt.

Kuidas oled eelnevalt keeli õppinud?
Kui sa oled võõrkeeli varem edukalt õppinud, siis meenuta, kuidas sinu jaoks õppimisprotsess kulges ja millised tehnikad edukamalt toimisid. Samuti proovi meelde tuletada, millised asjad olid sinu jaoks keeleõpet takistavad faktorid. Kui oled need endale selgeks teinud, siis saad mineviku õppetundidest oleviku õppetööks kasulikke asju kõrva taha panna.

Keskendu hääldamisele!
Eesti keelega sarnane tähestik ei tähenda seda, et keele kõla ja hääldus oleks meie emakeelele sarnane. Näiteks võib tuua poola keelse “cz” või ingliskeelse “al”. Sul ei pea olema igal juhul keeleõppe riigist pärit tuttavaid või sõpru (kuigi see on alati boonuseks), sest internetis on lõpmatult lehekülgi, kust leiab erinevate sõnade ja fraaside korrektseid hääldusi.

Grammatika on keele vundament!
Õpi hoolsalt grammatikat, sest see on korrektseks keeleoskuses vägagi vajalik koostisosa. Sa võid küll osata lihtlausete ja sõnade abil enda soovi edasi anda, aga see ei asenda kunagi täielikku, grammatiliselt korrektset sõnastust ja sellest tulenevalt rikkalikku suhtlust. Ära võta koheselt liiga suurt tükki, kuna see ajab pea lõhki. Pigem proovi alguses põhilised grammatilised struktuurid endale selgeks teha, et hiljem keerulisemate konstruktsioonide juurde liikuda.

Võta konkreetne sihtmärk!
Tee endale päevaseks eesmärgiks õppida ära kindel arv sõnu ja väljendeid. Alusta kõige tavalisematest sõnadest ja liigu aeglaselt, aga kindlalt ebaharilikemate ja keerulisemate sõnade omandamise poole. Proovi kõiki õpitud sõna teineteisest erinevates lausetes kasutada. Samuti ei tohiks unustada juba õpitud sõnade kordamist.

Kuula õpitavat keelt võimalikult palju!
Lae endale alla audioraamatuid, kuula välismaiseid televisioonikanaleid, vaata võõrkeelseid filme ja proovi oma õppekeelega riiki reisida, et keelt võimalikult palju ja erinevates situatsioonides kuulda. See on tähtis isegi siis, kui sul pole kuulmismälu.

Loe, loe ja veel kord loe!
Lugemine pole kuulamisest vähem tähtsam, mistõttu otsi üles õpitavas keeles kirjutanud tuntud autorid ja nende teosed. Alguses ei pruugi sa end kindlalt tunda keerulisemate raamatute lugemises. Seepärast on kasulik alustada lasteraamatutest. Lasteraamatute lugemises pole mitte midagi imelikku – vaid otse vastupidi – see aitab lihtsamate sõnade omandamisele ja lausete moodustamisele kaasa.