Kehalise kasvatuse uus tulemine

Kehaline kasvatus on aine, mida vihkavad paljud inimesed südamest. Vähemalt oma kooliaegsetes mälestustes! Tänapäeval on aga hakanud aeglaselt jahvatavad hariduseveskid uusi kehalise kasvatuse õppekavu tootma sms lån. Esimesi tulemusi on juba varsti näha. Lugege seda blogipostitust, et mõista lähemalt, millised muutused võivad hakata lapsi lähiaastatel puudutama.

Nutiseadmete kasutamine

Nutiseadmete pidev pealetung on jõudnud omadega üldhariduskoolidesse. Matemaatikas ja muudes reaalainete tundides kasutatakse erinevaid mobiilseid rakendusi, et arvutada välja tunniteemadeks tõstetud valemeid. Sarnast lähenemist võib hakata üha rohkem nägema kehalise kasvatuse tundides, kuid täiesti teises võtmes smslån med betalningsanmärkning. Nimelt võimaldavad aktiivsust mõõtvad monitorid teha kindlaks õpilaste füüsilist liikumist, selle kestvust ja intensiivsust. Kõik see kogunenud teave aitab kehalise kasvatuse õpetajal paremini lapsi hinnata. Eelnevalt võis õpetaja tunniväliste tegevuste kohast juttu ainult isiklikust vastutulelikkusest uskuda, ent tänaseks päevaks on võimalik õpilastel konkreetseid tulemusi ette näidata. Selle tulemusel paraneb ka õpetajate ja õpilaste omavaheline suhtlus, kuna ükski õpilane ei pea hakkama pikka kiidujuttu oma isiklike treeningtulemuste tõestamiseks rääkima. Aktiivsusmonitorid võivad muidugi vanematele kehalise kasvatuse õpetajatele kummalised tunduda, kuid arvatavasti pole kaugel aeg, mil suur osa koolidest kasutab laste füüsilise aktiivsuse jälgimiseks ja hindamiseks nutikate käepaelade abi.

Õpilaste isiklikud eesmärgid

Ülekaalulistele lastele ei meeldi kehalise kasvatuse tunnid absoluutselt, kuna nende füüsilist võimekust võrreldakse teistega, kel on palju parem vorm ja kõvasti rohkem eelnevaid sportimiskogemusi privatlån. Kui õpetajad hakkavad kindlaks tegema, millised on ülekaaluliste või vähem võimekamate laste isiklikud eesmärgid, siis on võimalik hakata kehalist kasvatust rohkem personaliseerima. See eemaldab kehalise kasvatuse tundidest üleliigse stressi, mida võivad vähemate võimetega lapsed kogeda, kui neil ei lasta mitte isiklikus võimete piiris areneda, vaid pannakse pidevalt vastamisi klassi kõige sportlikemate õpilastega. Lisaks muudab see lähenemine halvemate hinnete saamise tõenäosust. Õpetaja võib julgelt panna ülekaalulistele lastele neljasid-viitesid, kui nad on oma isiklikke eesmärke õppeaasta jooksul täitnud. See tõstab õpilaste enesehinnangut ja suunab neid edasistele positiivsetele tegudele spordimaailmas. Julgustamine on kehalise kasvatuse tunnis väga tähtis ja seetõttu pole kõikide laste võrdselt hindamine sugugi eesmärgipärane tegevus õpetajate poolt, kuna see viib pigem pikaajaliste komplikatsioonideni.

Rahulikum suhtumine õpetajatelt

Kui õpetajad lasevad juba õpilastel isiklike eesmärkide poole püüelda, siis näitab see sõbralikumat suhtumist võrreldes eelmiste aastakümnetega. Paljud teavad rääkida lugusid kehalise kasvatuse õpetajatest, kes on olnud kurjad, kehvad suhtlejad ja mõnitavad osade õpilaste suhtes. Selline suhtumine tekitab lastes füüsilise õppeaine osas tugevaid reservatsioone või isegi otsest vaenu. Milleks? Uued õppekavad võiksid suunata rohkem ressurssi kehalise kasvatuse õpetajate “rehabiliteerimisse” ehk siis koolitustesse, mis tugevdavad interpersonaalse suhtluse oskusi ja kasvatavad empaatiavõimet. Mõnikord jääb teistest vähem võimekamatele õpilastele tunne nagu õpetaja lihtsalt ei mõista neid. Nad ei julge selgitada, et nende füüsilise vormi puhul on nõutud ülesannete tegemine äärmiselt raske või isegi võimatu. Leebema ja mõistvama suhtumise kultiveerimine õpetajate poolt aitab luua koolirahu ja tekitada kõikidele õpilastele positiivsema mälestuse kooliajast, seejuures ka klassi sportlikele tippudele.

Individuaalne või meeskonnasport?

Mõned õpilased on paremad meeskondlikel aladel, teised jällegi ässavad individuaalsetes spordialades. Milleks keelata osadel õpilastel ühele alale keskendumist? See puudutab põhiliselt gümnaasiumiosa. Alg- ja põhikoolis on mõistetav, et kehalise kasvatuse raames saavadki õpilased proovida erinevaid alasid. See aitab neil mõista, milliseid alasid tahaksid nad elu jooksul rohkem teha ja milliseid vähem. Selgeks saavad sisemised sportlikud jõujooned: milles olen hea ja milles tahaksin paremaks saada. Küll aga leidub gümnaasiumitasemel õpetajaid, kes ei mõista, et mõned noored sobivadki rohkem individuaalseid spordialasid harrastama. Neile on siiamaani “kõrist alla topitud” pallimänge, kuigi tegelikkuses sobiks neile palju rohkem kergejõustik või pikamaajooks. Seepärast tasub õppekava koostades hoolikalt mõelda, kuidas eraldada individualistlikuma iseloomuga õpilasi, et neile sobivamaid tegevusi pakkuda. Niiviisi on kõigile kehalise kasvatuse tunnid õnnelikum osa elust.