Kuidas õppida suvalise keele kiiresti selgeks?

Keeleõpe on tänapäevases maailmas üha vajalikum tegevus, kuna puutume igapäevaselt kokku rohkem erinevate rahvuste ja riikide esindajatega. Ja meil endilgi on rohkem võimalusi rännata maailmas ringi ja töötada geograafiliselt kaugel asuvates riikides. Keeleoskus on nende tegevuste juures üsna kriitilise tähtsusega element. Kohaliku keele tundmine aitab hakkama saada nii igapäevastes olukordades kui ka tööle kandideerimisel. Nii mõnedki arusaamatused jäävad olemata, kui oskad sihtriigi keelt hästi rääkida. Paljudele tundub uue keele õppimine tõeliselt raske tegevusena. Kerge see pole tõesti, kuid leidub erinevaid lähenemisviise, kuidas keeleõpe endale võimalikult sujuvaks, lihtsaks ja kiireks teha.

Kuidas sina keelt õpid?
Õppimisviise on mitmeid ehk teisisõnu ei õpi kõik inimesed võõrkeeli ühte moodi. Kolm põhilist õppimise viisi on visuaalne, auditiivne ja kinesteetiline. Võta eesti keelest paar sõna ja loe need mitu korda üle. Kui sa mäletad neid järgmisel päeval, siis oled ilmselt visuaalne õppija. Teine variant on lasta kellelgi need sõnad ette lugeda ja kolmas lähenemine on sõnade lugemine, läbi kirjutamine ja kõva häälega kordamine. Kui kumbki neist tehnikatest paneb sind järgmisel päeval sõnu mäletama, siis just üks neist ongi sinu jaoks sobilik õppimisviis. Kui sa tead enda jaoks kõige efektiivsemat keeleõppe tehnikat, siis läheb kogu õppimisprotsess hulga ladusamalt.

Kuidas oled eelnevalt keeli õppinud?
Kui sa oled võõrkeeli varem edukalt õppinud, siis meenuta, kuidas sinu jaoks õppimisprotsess kulges ja millised tehnikad edukamalt toimisid. Samuti proovi meelde tuletada, millised asjad olid sinu jaoks keeleõpet takistavad faktorid. Kui oled need endale selgeks teinud, siis saad mineviku õppetundidest oleviku õppetööks kasulikke asju kõrva taha panna.

Keskendu hääldamisele!
Eesti keelega sarnane tähestik ei tähenda seda, et keele kõla ja hääldus oleks meie emakeelele sarnane. Näiteks võib tuua poola keelse “cz” või ingliskeelse “al”. Sul ei pea olema igal juhul keeleõppe riigist pärit tuttavaid või sõpru (kuigi see on alati boonuseks), sest internetis on lõpmatult lehekülgi, kust leiab erinevate sõnade ja fraaside korrektseid hääldusi.

Grammatika on keele vundament!
Õpi hoolsalt grammatikat, sest see on korrektseks keeleoskuses vägagi vajalik koostisosa. Sa võid küll osata lihtlausete ja sõnade abil enda soovi edasi anda, aga see ei asenda kunagi täielikku, grammatiliselt korrektset sõnastust ja sellest tulenevalt rikkalikku suhtlust. Ära võta koheselt liiga suurt tükki, kuna see ajab pea lõhki. Pigem proovi alguses põhilised grammatilised struktuurid endale selgeks teha, et hiljem keerulisemate konstruktsioonide juurde liikuda.

Võta konkreetne sihtmärk!
Tee endale päevaseks eesmärgiks õppida ära kindel arv sõnu ja väljendeid. Alusta kõige tavalisematest sõnadest ja liigu aeglaselt, aga kindlalt ebaharilikemate ja keerulisemate sõnade omandamise poole. Proovi kõiki õpitud sõna teineteisest erinevates lausetes kasutada. Samuti ei tohiks unustada juba õpitud sõnade kordamist.

Kuula õpitavat keelt võimalikult palju!
Lae endale alla audioraamatuid, kuula välismaiseid televisioonikanaleid, vaata võõrkeelseid filme ja proovi oma õppekeelega riiki reisida, et keelt võimalikult palju ja erinevates situatsioonides kuulda. See on tähtis isegi siis, kui sul pole kuulmismälu.

Loe, loe ja veel kord loe!
Lugemine pole kuulamisest vähem tähtsam, mistõttu otsi üles õpitavas keeles kirjutanud tuntud autorid ja nende teosed. Alguses ei pruugi sa end kindlalt tunda keerulisemate raamatute lugemises. Seepärast on kasulik alustada lasteraamatutest. Lasteraamatute lugemises pole mitte midagi imelikku – vaid otse vastupidi – see aitab lihtsamate sõnade omandamisele ja lausete moodustamisele kaasa.